Meist

Salme

Kui käisin 2013. aastal esimest korda Berliini tänavakunsti tuuril, tabas mind selguse hetk – ma tahan teha sama! Jutustada lugusid, viia inimesi põnevatesse paikadesse ja pakkuda neile unikaalset kogemust. Kuna minu kaks kirge on reisimine ja tänavakunst, viis asjade käik selleni, et 2014. aasta sügisel hakkasin Tartus tegema tänavakunsti tutvustavaid tuure ning üha kasvav nõudlus viis selleni, et 2016. aasta suvel sündis Tartu Pseudo Tours.

Minu magistritöö on kirjutatud tänavakunsti ajaloo ja väljakujunemise teemal. Olen panustanud mitmetesse tänavakunsti teemalistesse üritustesse ning alates 2018. aastast korraldan mõttekaaslase Ita Puusepaga väikelinnadele suunatud tänavakunstifestivali Rural Urban Art.

Timo Parts

Pole midagi igavamat, kui värskelt valgeks võõbatud sein. Tühjal seinal puudub oma lugu. Tänavakunst toob linnapilti värve ja annab elututele objektidele iseloomu. Linn ei kuulu ametnikele või arhitektidele. Linn kuulub inimestele ja inimesed peavad saama selle muutumises kaasa rääkida. Tänavad ei räägi seda, mida me tahame kuulda. Nad räägivad oma keeles ja oma sõnadega. See võib olla nii valus tõde, meelelahutus või ka alatu laim. Tänavakunsti suhtes avatud linn on värviline, mitmekesine ja ilus. Teosed asuvad sobilikes paikades, mitte näiteks kultuurimälestistel. Nulltolerantsi kehtestanud linn on täis soditud, vulgaarne ja räpane. Tartu on värviline, mitmekesine ja ilus. Tule tuurile ja vaatame koos, mida tänavatel on meile öelda!

Kerly Ritval

Armastan reisimist – mäetippude vallutamist ning linnade avastamist.
Õppisin aasta aega matkamist ja ekstreemsporti Norra rahvaülikoolis ning rändasin aasta aega armsa Ford Transitiga ümber Euroopa. Tagasi Eestis, tudeerisin Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust ja visuaalkultuuri uuringuid mille käigus tekkis mul sügavam huvi avaliku ruumi ja sealhulgas tänavakunsti vastu. Kirjutasin oma seminaritöö Tallinna Kesklinna täägijatest. Armastan täägijate toorust, stencil kunstnike ühiskonna kriitilisust ja Murali kunstike võimekust täita terve keskkond värvi ja meeleoluga. Igal kunstiteosel on oma lugu, olen õnnelik, et saan neid lugusid ka teistele jagada.

Anna Leena Neering

Olles ise ametilt jurist olen jätnud enda südame avatuks tänavatelt saadavale vahetule kogemusele, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Tänavakunst kui tänavate kultuuri osa on minu jaoks võluv ja olen oma kolmeaastase tänavakunstigiidi karjääri jooksul avastanud, et selles on midagi igaühe jaoks. Tänavakunstnikel on võime luua dialoog inimeste vahel, kes ehk muidu suhtlusesse ei astuks. Näiteks on Tartus Riigikohtu hoone vastas stencil, millel on kujutatud Naksitrallide Sammalhabet – õigemini Kannahabet, sest tema habemes kasvavad kanepitaimed – ja teda kinni pidavat politseinikku, kel rinnus silt “Nõiakütt”. Selle stencil’i autor Edward von Lõngus on oskuslikult vahendanud pühapäevasuitsetajate ja riigikohtunike kahekõnet. Tänavakunsti ilu on, et mõnikord piisab mõtteaine, inspiratsiooni, muige ja muidugi ka ärrituse tekkeks kõigest mõne väiksema tegija tag’ist või kleepsust.

Hannariin Lamp

Olen seikluslik ja rõõmsameelne ning mulle meeldib end uutesse põnevatesse olukordadesse asetada. Olen lõpetanud hobina Tallinna Kunstikooli ja õppinud Hollandis pool aastat disaini. Reisin palju ja üritan uutes linnades alati põnevaid kohti avastada. Huvitun kunstist ja ajaloost ning kuna eriti just tänavakunstist, soovin inimestele jagada just neid lugusid ja tuua värve nende ellu.